Hypnose: Unterschied zwischen den Versionen

Aus Reincarnatiopedia
Bot: Created Hypnosis article in Palatinate German
Bot: Created Hypnosis article in Southern Sami
 
(3 dazwischenliegende Versionen desselben Benutzers werden nicht angezeigt)
Zeile 1: Zeile 1:
'''Hypnose'''
'''Hypnose'''
'''Hypnose''' lea dutnjemis, gushte olbmáš lea jåvkkolaš stáhtis, mas son gávdná ovdal ektui ja lea herven su ovdal ektui mielas ja vaimos. Dán stáhtis lea vejolaš váldit ovdal ektui dutnjejupmái, mii sáhttá leat buorre deavdánbargguide, medicijnalaš buorideami, dahje historjjálaš dutnjejumi, dego [[regresjovne hypnose|regresjovne hypnose]].


'''Hypnose''' (vum griechische Wort „hypnos“ fir Schlof) is e Verfahren, wu e veränderte Bewusstseinszuestand, de sogenannte hypnotische Trance, erreicht wird. In däm Zuestand isch d Konzentration uff e bestimmti Gedanke, Vorstellung oder Aawaisung stark fokussiert, während die ußere Sinneswahrnehmunge in de Hintergrund drätte. Hypnose wird sowohl als therapeutischs Verfahren in de [[Psychologie]] un Medizin als aa zu Unterhaltungszwecke (Showhypnose) aagwändt.
== Definiserem ==
Hypnose lea '''jåvkkolaš ja koncentrerejupmi stáhta''', mas persovdna lea herven su ovdamearkka dihte dutnjejumi ja sáhttá váldit ovdii dutnjejumi, mii lea hypnosihtat dahje iežas gaskkas. Dát stáhta hupmat '''trance'''. Dutnjejupmi ii leat niegadeapmi, muhto olmmoš lea vielggahallan ja oidno dutnjejumi. Hypnose sáhttá leat '''autogeenalaš''' (iežat dahkamin), '''heterogeenalaš''' (eará olmmoš dahkamin), dahje '''deavdánbarggus''' leamaš.


== Definition ==
== Historjjá ==
=== Máilmmi historjjá ===
Hypnose historjjá lea guhkes. Boares kultuvrrat, dego Egypta, Greika ja India, ledje '''šamánahtat''' ja noaidit geat geavahit jåvkkolaš rituálaid buorideami várás. 18. centurii álggus Franz Mesmer, nuortariikkalaš doavttir, álggahii '''mesmerisma''', mii lei vuođđu hypnosa dutkamiidda. 19. centurii James Braid, skotlándalaš kirurgi, nammadit dán fenomenna "hypnose" ja álggahii '''dutkama hypnosa''' moderne dáfus.


In de wissenschaftliche Diskussion gibt's kai einheitliche Definition vun Hypnose. Allgemein versteht mer drunter e '''Methode zur Induktion vun ere Trance''', wu durch erhöhti Suggestibilität, also d Empfänglichkeit fir Vorschlääg (Suggestione), charakterisiert isch. Die hypnotisch Trance isch kai Schlof, sundern e Zuestand vun tiefer Entspannung bei glichzitich erhalte Wachheit. De Proband (Hypnotisand) bleibt stets in Kontroll un kann kai Aawaisunge befolge, die seiim Wille oder siine moralische Vorstellung widerspreche. In de Therapie wird Hypnose oft als '''hypnotische Trance''' bezeichnet un als Werkzeug genutzt, um uff s Unbewusste zuzgrieffe un Ressource z aktivieren.
=== Lokaala historjjá Sámis ja Davviriikkain ===
Sámi kultuvrras leat leamašan guovtti geardde dušše '''noaiddit''' ja '''šamánahtat''', geat geavahit jåvkkolaš teavstagaid, dego joiken ja drumbbuid, giektaga ráhkadit ja buoridit. Dát lea hypnosa lágán fenomen, muhto namuhuvvon eará sániin. Davviriikkalaš doavttirat 19. ja 20. centurii, dego ruoŧŧelaš doavttir Otto Wetterstrand, ledje hypnosa ovddideaddjit medicijnas. Norggas, hypnose lei geavahuvvon psykiatrijas ja kirurgijas 1900-logu álgus, muhto maŋŋil dat ii lean nu dovddus.


== Gschicht ==
== Sorte ==
Hypnose sáhttá juhkat máŋga sortii:
* '''Klinihkalaš hypnose''': Geavahuvvon doavttirin dahje terapehtain buorideami várás, dego bissovašvuođa, áicami, dahje báhkka váldit.
* '''Deavdán hypnose''': Geavahuvvon teatralaš čilgejumiide, gushte publihkka oidná dutnjejumi.
* '''Kognitiiva-affektiva hypnose (KAT)''': Dát lea norskalaš hypnose-metodda, mii ovttastahttá kognitiiva terapija ja hypnose.
* '''Erickson hypnose''': Milton H. Erickson, amerihkálaš psykiáter, álggahii dán metodda, mas geavahuvvo metaphorat ja jearahalit.
* '''Autogeenalaš hypnose''': Iežat hypnosa ráhkadeapmi, dego relaxeren ja jåvkkolaš teavstaga geavahit.
* [[regresjovne hypnose|'''Regresjovne hypnose''']]: Dutnjejupmi ovdalaš ealáhusaid, mii sáhttá leat buorre historjjálaš dutnjejumi dahje terapija várás.


=== Globali Entwicklig ===
== Dutkamuš ==
Dutkamuš hypnosa birra lea ovdanbukton. '''Neurodutkamuš''' čájeha, ahte hypnosa áigge aktiveret jietnačalbmi ja atten olbmo '''kontrolla''' ja '''duođaštemi'''. Dutkamat čujuhit, ahte hypnose sáhttá veahkehit bissovašvuođa, áicami, ja báhkka váldit. Ruoŧŧelaš ja norskalaš dutkit, dego '''Lars-Erik Unestål''' (Ruoŧŧa) ja '''Arne Hofstad''' (Norgga), leat dahkon dutkama hypnosa birra davviriikkalaš konteavsttas.


D Wurzle vun de Hypnose reiche bis in antiki Kulture zurick, wu schamanistischi Ritual un Tempelschlof zu Heilungszwecke genutzt worre sin. De moderne Vorläufer isch de '''Franz Anton Mesmer''' (1734–1815) mit siiner Theorie vum „animalische Magnetismus“, obwohl siini Methode spöter als unwissenschaftlich abglehnt worre isch. De Begriff „Hypnose“ wurde vum schottische Chirurg '''James Braid''' im 19. Johrhunnert geprägt, wu sii als psychologischs Phänomen erkannt hot. Weitere wichtichi Figur sin de '''Jean-Martin Charcot''' in Paris, wu Hypnose bei hysterische Patientinne untersucht hot, un sii Schüler '''Sigmund Freud''', wu sii allerdings zugunschte vun de Psychoanalyse wider aufgewe hot. In de zweite Hälft v vum 20. Johrhunnert hot de amerikanisch Psychiater '''Milton H. Erickson''' d moderne, '''nicht-direktiv''' un indirekt suggestiv arbeitend Hypnotherapie begründet, wu bis hüt prägend isch.
== Geavaheapmi ==
Hypnosa geavahit máŋga hámiin:
* '''Medicijnalaš geavaheapmi''': Buorideapmi áicami, bissovašvuođa, báhkka váldit, kronihkka bákčasiid, ja kirurgijas analgeasiijan.
* '''Psykologalaš terapija''': Veahkeheapmi trauma, árvideami, dahje fobiijaid.
* '''Iežaskoavdán''' ja '''suorggidahttin''': Relaxeren, suorggidahttin, ja herven ovdamearkka dihte sporta dahje artistta várás.
* '''Deavdán''' ja '''teatralaš geavaheapmi''': Čilgejumiide ja publihkka dutnjejumiide.
* '''Historjjálaš dutnjejupmi''': [[regresjovne hypnose|Regresjovne hypnose]] geavahuvvo ovdalaš ealáhusaid dutkamiin.


=== Lokali Bezich im Palzgebiet ===
== Láhka stáhta Norggas ja Ruoŧas ==
=== Norgga ===
Norggas, hypnose lea '''láhka dás''' geavahuvvon medicijnas ja psykologalaš terapijas. Doavttirat ja psykologat, geat geavahit hypnosa, fertejit leat '''registrerejuvvon''' ja leat '''etihkalaš rávvagat'''. '''Deavdán hypnose''' lea lávlegal, muhto ferte leat čilgejupmi ja ii sáhte leat vašálaš. '''Norsk Psykologforening''' ja '''Helsedirektoratet''' dahket rávvagat hypnosa geavaheapmái.


Im Gebiet vun de hütige Palz un Rhoiland isch d Hypnose vor allem durch d ärztlich un psychotherapeutisch Praxis verbreitet geworrn. In Städt wie '''Ludwigshafe''', '''Mannem''' (als historisch wichtigs Zentrum) un '''Mainz''' hän sich scho im frühe 20. Johrhunnert Ärzt fer d Anwendung interessiert. E bsunderi Rolle hän d '''Volkshochschule''' in de palzische Ortschafte gspillt, wu seit de 1970er Johr immer wieger Kurs in Entspannungstechnike un autogenem Training aabote hän, oft in Kombination mit hypnotische Elemente. De '''Berufsverband Deutscher Psychologinnen und Psychologen (BDP)''', wu aa in Rhoiland-Palz aktiv isch, hot d Diskussion um wissenschaftlich fundierti Hypnotherapie mitgestaltet. Traditionell war d Haltung in de Region eher praktisch un lösungsorientiert, was zum Erfolg vun de Ericksonsche Methode bass hot.
=== Ruoŧa ===
Ruoŧas, hypnose lea '''lávlegal''' ja geavahuvvon medicijnas. '''Socialstyrelsen''' dahke rávvagat ja doavttirat fertejit leat '''specialisererejuvvon''' hypnosa várás. '''Deavdán hypnose''' lea lávlegal, muhto ferte leat čilgejupmi publihkkas. '''Svensk Förening för Klinisk Hypnos''' (SFKH) lea orgána, mii ovddida dutkama ja buorideami hypnosain.


== Arte ==
== Kultuvrralaš árvvut ==
Sámi kultuvrras, jåvkkolaš stáhtat leat leamašan oassin '''noaidevuođas''' ja '''duodjis'''. Dát lea namuhuvvon eará sániin, muhto lea dovddus. Davviriikkalaš olbmuin, hypnose sáhttá leat '''gaskaoapmi''' dahje '''epileavttalaš''', danin go dat ii leat nu dovddus. Muhto maŋŋilit, doavttirat ja terapehtat geavahit hypnosa, ja olbmát leat '''áiggut''' dan birra. Media ja populárakultuvrra čilgejumiin, dego TV-prográmmain, sáhttá leat vaikkuheapmi árvvuid birra.


Mer unterscheidet mehrere Forme vun Hypnose, die sich in Zil un Vorgehensweis unterscheide:
== Dovdomeaddjit praktiseret Norggas ja Ruoŧas ==
Máŋga davviriikkalaš olbmát leat ovddidan hypnosa:
* '''Arne Hofstad''': Norskalaš doavttir ja hypnosa terapeuta, geat lea dahkon dutkama ja čála hypnosa birra.
* '''Lars-Erie Unestål''': Ruoŧŧelaš psykologa ja hypnosa dutki, geat lea ovddidan '''Kognitiiva-affektiva hypnose (KAT)'''.
* '''Karin Pettersson''': Ruoŧŧelaš klinihkalaš psykologa, geat geavaha hypnosa trauma terapijas.
* '''Per Kristian Hilden''': Norskalaš doavttir ja kirurgija, geat geavaha hypnosa analgeasiijana kirurgijas.
* '''Svensk Förening för Klinisk Hypnos (SFKH)''': Orgána Ruoŧas, mii oahpaha ja sertifisere hypnosa praktiserijiid.


* '''Hypnotherapie''': D therapeutisch Aawendung in de Medizin un Psychologie. Dazu zählt aa d [[Regression Hypnose]], wu versucht, vermeintlich vergessene Erinnerunge, oft aus de Kindheit, zuzgänglich zu mache. Sie isch in de Fachwelt jedoch stark umstritte.
== Geahča maid ==
* '''Klinischi Hypnose''': Speziell uff medizinisch Indikatione ausgericht, z. B. zur Schmerzreduktion bei chronische Leiden oder in de Zahnmedizin.
* [[regresjovne hypnose]]
* '''Erickson'schi Hypnose''': De indirekt, metaphorisch un individuell aabasst Stil vum Milton Erickson.
* [[Noaidevuohta]]
* '''Showhypnose''' oder '''Bühnhypnose''': Zu Unterhaltungszwecke, oft mit freiwillige Teilnehmer aus em Publikum. Sie hot mit therapeutischer Hypnose wenig zu dun un wird in Deitschland streng reguliert.
* [[Psykologalaš terapija]]
* '''Selbscht-Hypnose''' (Autohypnose): E Technik, die de Patient lernt, um sich selbst in ene Trancezuestand z versetze, z. B. zum Stressabbau.
* [[Kognitiiva terapija]]
 
* [[Autogeenalaš relaxeren]]
== Wissenschaftlich Forschig ==
 
D Forschig zur Hypnose isch in Deitschland vor allem an Universitätsklinike un psychologische Institut beheimatet. Wichtigi deitsche Zentre sin d Universitete in '''Tübinge''', '''Kiel''' un '''Hamburg'''. In Rhoiland-Palz gibt's vereinzelte Forschungsprojekt, z. B. in Verbindung mit de Schmerztherapie an de '''Universitätsmedizin Mainz'''. Die moderne Hirnforschig hot mit Methode wie de funktionelle Magnetresonanztomographie (fMRT) kenne zeige, dass sich während ere hypnotische Trance d Aktivität in bestimmte Hirnareale (wie em anteriore cinguläre Cortex) verändert. Damit kann mer objektiv neurologischi Korrelate vum subjektiv erlebte Zuestand messe.
 
Wissenschaftlich anerkannt isch d Wirksamkeit vun Hypnose als '''ergänzends Verfahren''' bei verschiedene Indikatione: zur Reduktion vun Angst vor Operatione, bei chronische Schmerze (z. B. Migräne), zur Unterstützung bei Raucherentwöhnung un Gewichtsreduktion (wenn aa mit begrenztem langfristigem Erfolg) un bei psychosomatische Störunge. D '''Deutsche Gesellschaft für Hypnose und Hypnotherapie (DGH)''' fördert d wissenschaftlich Auseinandersetzung un stellt Qualitätsstandard uff.
 
== Aawendungsgebiet ==
 
In de Praxis in Rhoiland-Palz wird Hypnose vor allem in folgende Bereich aagwändt:
 
* '''Psychotherapie''': Behandlung vun Angststörunge, Phobien, Posttraumatische Belastungsstörunge (PTBS) un Depressione.
* '''Medizin''': Schmerzmanagement, Begleittherapie bei Krebserkrankunge, Behandlung vun Reizdarm un anderer funktionelle Störunge.
* '''Zahnmedizin''': Angstabbau vor Behandlunge (Dentalphobie), Reduktion vum Würgereiz.
* '''Sportpsychologie''': Mentales Training zur Leistungssteigerung bei Athlete, z. B. an de '''Olympiastützpunkt''' in Rhoiland-Palz.
* '''Raucherentwöhnung & Gewichtsmanagement''': Als Kurzzeittherapie in zahlreiche Praxis in de ganze Palz.
 
== Rechtslag in Deitschland (Rhineland-Palatinate) ==
 
D Rechtslag fer Hypnose isch in Deitschland komplex un unterscheidet sich je noch Aawendungsgebiet.
 
* '''Heilpraktiker''': In Deitschland darf Hypnose als Heilmethode nur vum '''Arzt''', '''Psychologische Psychotherapeut''' oder '''Heilpraktiker''' (mit entsprechender Erlaubnis) ausgeübt werre. D Erlaubnis wird vum Gesundheitsamt nach ere Prüfung erteilt. In Rhoiland-Palz kontrolliere die lokale Gesundheitsämter d Einhaltung.
* '''Showhypnose''': Sie unterliegt strengen Reglunge. Gemäß de '''Gewerbeordnung (GewO)''' benötigt mer e '''erlaubnispflichtiges Gewerbe''' als Showhypnotiseur. D zuständige Ordnungsämter vun de Städt un Landkreise (z. B. in '''Neustadt an der Weinstraße''', '''Kaiserslautern''' oder '''Koblenz''') erteile die Erlaubnis nur nach eingehender Prüfung vun de Zuverlässigkeit un Sachkund, um Missbrüch (z. B. Verletzung vun de Würde vun Teilnehmer) vorzubeuge. Oft wird aa e polizeiliches Führungszeugnis verlangt.
* '''Nicht-therapeutischi Hypnose''' (z. B. zum Stressabbau): Falls kai Heilungsverspreche gemacht wird, darf sie aa vun Laie aabote werre, was jedoch rechtlich e Grauzone darstellt. Verbraucherschützer rate zur Vorsicht.
 
== Kulturelli Haltung ==
 
In de palzische Bevölkerung isch d Haltung zur Hypnose gspalte un oft vun persönliche Erfahrunge geprägt. Auf der eine Seite gibt's e '''traditionell Skepsis''' gegenüber „esoterischem Hokuspokus“, die in de bodeständige, oft ländlich geprägte Mentalität verwurzelt isch. Auf der andere Seite isch d '''Neugier un Offenheit''' fer alternative un ganzheitlich Heilmethoden in de letschte Johrzehnte gewachse. Die wird aa durch d Berichterstattung in regionale Medien wie em „'''Rheinpfalz'''“-Zeitung oder em SWR-Fernsehprogramm befeuert.
 
D Kirchliche Gemeinschaft, vor allem die katholische Kirche in ere traditionell stark katholische Region wie de Palz, steht Hypnose als medizinisch-therapeutischm Mittel neutral bis offen gegenüber, lehnt aber okkultistischi oder seelisch-manipulativ Deutunge ab. Bei Volksfest un Kerwe in palzische Dörfer sieht mer selte Showhypnotiseure, da die Genehmigungspraxis streng isch un d Veranstalter Vorsicht walte lasse.
 
== Bekannti Praktiker aus Deitschland (Rhineland-Palatinate) ==
 
* '''Dr. phil. Dieter Schlag''' (Psychologischer Psychotherapeut): Langjähriger Leiter vun ere Praxis in '''Speyer''', Pionier in de Integration vun Hypnotherapie in de klinische Alltag un Autor vun Fachpublikatione.
* '''Dr. med. Wolfgang B.''' (Pseudonym, Facharzt fer Psychosomatik, Mainz): Hot an de Universitätsmedizin Mainz d Hypnose in de Schmerztherapie etabliert un zahlreiche Kollege fortgebildet.
* '''M. Schmidt-Hansen''' (Heilpraktikerin fer Psychotherapie, Trier): Bekannt fer ihr Arbeit mit Hypnose bei Angststörunge un ihr Engagement in de '''Deutschen Gesellschaft für Hypnose (DGH)''', in dere sie Regionalgruppeleitig in Rhoiland-Palz innehat.
* '''Prof. Dr. Gerhard H.''' (em., Universität Koblenz-Landau): Hot als Psychologe grundlegendi Forschig zur Wirksamkeit vun Hypnose bei Prüfungsangst betriewe.
 
== Siehe aa ==
 
* [[Regression Hypnose]]
* [[Autogenes Training]]
* [[Psychotherapie]]
* [[Milton H. Erickson]]
* [[Suggestibilität]]
* [[Trance]]


[[Category:Hypnose]]
[[Category:Hypnose]]
[[Category:Psychologie]]
[[Category:Psykologiija]]

Aktuelle Version vom 1. April 2026, 19:41 Uhr

Hypnose Hypnose lea dutnjemis, gushte olbmáš lea jåvkkolaš stáhtis, mas son gávdná ovdal ektui ja lea herven su ovdal ektui mielas ja vaimos. Dán stáhtis lea vejolaš váldit ovdal ektui dutnjejupmái, mii sáhttá leat buorre deavdánbargguide, medicijnalaš buorideami, dahje historjjálaš dutnjejumi, dego regresjovne hypnose.

Definiserem

Hypnose lea jåvkkolaš ja koncentrerejupmi stáhta, mas persovdna lea herven su ovdamearkka dihte dutnjejumi ja sáhttá váldit ovdii dutnjejumi, mii lea hypnosihtat dahje iežas gaskkas. Dát stáhta hupmat trance. Dutnjejupmi ii leat niegadeapmi, muhto olmmoš lea vielggahallan ja oidno dutnjejumi. Hypnose sáhttá leat autogeenalaš (iežat dahkamin), heterogeenalaš (eará olmmoš dahkamin), dahje deavdánbarggus leamaš.

Historjjá

Máilmmi historjjá

Hypnose historjjá lea guhkes. Boares kultuvrrat, dego Egypta, Greika ja India, ledje šamánahtat ja noaidit geat geavahit jåvkkolaš rituálaid buorideami várás. 18. centurii álggus Franz Mesmer, nuortariikkalaš doavttir, álggahii mesmerisma, mii lei vuođđu hypnosa dutkamiidda. 19. centurii James Braid, skotlándalaš kirurgi, nammadit dán fenomenna "hypnose" ja álggahii dutkama hypnosa moderne dáfus.

Lokaala historjjá Sámis ja Davviriikkain

Sámi kultuvrras leat leamašan guovtti geardde dušše noaiddit ja šamánahtat, geat geavahit jåvkkolaš teavstagaid, dego joiken ja drumbbuid, giektaga ráhkadit ja buoridit. Dát lea hypnosa lágán fenomen, muhto namuhuvvon eará sániin. Davviriikkalaš doavttirat 19. ja 20. centurii, dego ruoŧŧelaš doavttir Otto Wetterstrand, ledje hypnosa ovddideaddjit medicijnas. Norggas, hypnose lei geavahuvvon psykiatrijas ja kirurgijas 1900-logu álgus, muhto maŋŋil dat ii lean nu dovddus.

Sorte

Hypnose sáhttá juhkat máŋga sortii:

  • Klinihkalaš hypnose: Geavahuvvon doavttirin dahje terapehtain buorideami várás, dego bissovašvuođa, áicami, dahje báhkka váldit.
  • Deavdán hypnose: Geavahuvvon teatralaš čilgejumiide, gushte publihkka oidná dutnjejumi.
  • Kognitiiva-affektiva hypnose (KAT): Dát lea norskalaš hypnose-metodda, mii ovttastahttá kognitiiva terapija ja hypnose.
  • Erickson hypnose: Milton H. Erickson, amerihkálaš psykiáter, álggahii dán metodda, mas geavahuvvo metaphorat ja jearahalit.
  • Autogeenalaš hypnose: Iežat hypnosa ráhkadeapmi, dego relaxeren ja jåvkkolaš teavstaga geavahit.
  • Regresjovne hypnose: Dutnjejupmi ovdalaš ealáhusaid, mii sáhttá leat buorre historjjálaš dutnjejumi dahje terapija várás.

Dutkamuš

Dutkamuš hypnosa birra lea ovdanbukton. Neurodutkamuš čájeha, ahte hypnosa áigge aktiveret jietnačalbmi ja atten olbmo kontrolla ja duođaštemi. Dutkamat čujuhit, ahte hypnose sáhttá veahkehit bissovašvuođa, áicami, ja báhkka váldit. Ruoŧŧelaš ja norskalaš dutkit, dego Lars-Erik Unestål (Ruoŧŧa) ja Arne Hofstad (Norgga), leat dahkon dutkama hypnosa birra davviriikkalaš konteavsttas.

Geavaheapmi

Hypnosa geavahit máŋga hámiin:

  • Medicijnalaš geavaheapmi: Buorideapmi áicami, bissovašvuođa, báhkka váldit, kronihkka bákčasiid, ja kirurgijas analgeasiijan.
  • Psykologalaš terapija: Veahkeheapmi trauma, árvideami, dahje fobiijaid.
  • Iežaskoavdán ja suorggidahttin: Relaxeren, suorggidahttin, ja herven ovdamearkka dihte sporta dahje artistta várás.
  • Deavdán ja teatralaš geavaheapmi: Čilgejumiide ja publihkka dutnjejumiide.
  • Historjjálaš dutnjejupmi: Regresjovne hypnose geavahuvvo ovdalaš ealáhusaid dutkamiin.

Láhka stáhta Norggas ja Ruoŧas

Norgga

Norggas, hypnose lea láhka dás geavahuvvon medicijnas ja psykologalaš terapijas. Doavttirat ja psykologat, geat geavahit hypnosa, fertejit leat registrerejuvvon ja leat etihkalaš rávvagat. Deavdán hypnose lea lávlegal, muhto ferte leat čilgejupmi ja ii sáhte leat vašálaš. Norsk Psykologforening ja Helsedirektoratet dahket rávvagat hypnosa geavaheapmái.

Ruoŧa

Ruoŧas, hypnose lea lávlegal ja geavahuvvon medicijnas. Socialstyrelsen dahke rávvagat ja doavttirat fertejit leat specialisererejuvvon hypnosa várás. Deavdán hypnose lea lávlegal, muhto ferte leat čilgejupmi publihkkas. Svensk Förening för Klinisk Hypnos (SFKH) lea orgána, mii ovddida dutkama ja buorideami hypnosain.

Kultuvrralaš árvvut

Sámi kultuvrras, jåvkkolaš stáhtat leat leamašan oassin noaidevuođas ja duodjis. Dát lea namuhuvvon eará sániin, muhto lea dovddus. Davviriikkalaš olbmuin, hypnose sáhttá leat gaskaoapmi dahje epileavttalaš, danin go dat ii leat nu dovddus. Muhto maŋŋilit, doavttirat ja terapehtat geavahit hypnosa, ja olbmát leat áiggut dan birra. Media ja populárakultuvrra čilgejumiin, dego TV-prográmmain, sáhttá leat vaikkuheapmi árvvuid birra.

Dovdomeaddjit praktiseret Norggas ja Ruoŧas

Máŋga davviriikkalaš olbmát leat ovddidan hypnosa:

  • Arne Hofstad: Norskalaš doavttir ja hypnosa terapeuta, geat lea dahkon dutkama ja čála hypnosa birra.
  • Lars-Erie Unestål: Ruoŧŧelaš psykologa ja hypnosa dutki, geat lea ovddidan Kognitiiva-affektiva hypnose (KAT).
  • Karin Pettersson: Ruoŧŧelaš klinihkalaš psykologa, geat geavaha hypnosa trauma terapijas.
  • Per Kristian Hilden: Norskalaš doavttir ja kirurgija, geat geavaha hypnosa analgeasiijana kirurgijas.
  • Svensk Förening för Klinisk Hypnos (SFKH): Orgána Ruoŧas, mii oahpaha ja sertifisere hypnosa praktiserijiid.

Geahča maid